Noored ei hinda huule– ja nuusktubaka kasutust kõige meeldivamaks kogemuseks punaste silmade, vastiku maitse ja kipitava nina tõttu, kuid sellegipoolest kogub tubakas populaarsust.

Laura (14) tarbib snuffi ehk nuusktubakat mõne korra nädalas. «Panen umbes pool teelusikatäit puru käe peale ja tõmban kõrre abil ninna,» selgitas ta.

Laura sõnas, et tekib naljaks tunne, hüppad ringi ja oled hästi julge. «Päris tihti lähevad silmad äärest punaseks ja jooma ajab,» selgitas ta. «Juuakse limonaadi või Starterit (energiajooki).» 

Pärast kasutust jooksis ninast verd

Laura hangib snuffi tuttavate kaudu. «Sõprade sõbrad toovad Prahast või Helsingist,» lisas ta.

Nuusktubakas kogub Laura teada üha suuremat populaarsust, seda just algklassides ja põhikoolis. «Väga kurb on vaadata, kuidas juba neljanda klassi õpilased tarbivad snuffi,» märkis ütles ta. «Arvan, et lastevanemad võiksid võsukestel silma peal hoida.»

Nuusktubakas võib olla tee kanepi või muude narkootikumide juurde. «Paljud minu tuttavad on juba kanepi ära proovinud ja soovitavad mullegi, aga mina keeldun,» ütles Laura.

Paidest pärit Siim (18) on proovinud nuusktubakat. Räägitakse, et see on mõnuaine, kuid Siim seda ei tunnista. «Olin ühel peol, kus tuttavad tarbisid snuffi, ka mul tuli mõttesse proovida – tavaline pruun puru, mida tõmmatakse ninna,» selgitas ta

Siim lisas, et rohkem pole ta nii teinud ja ega ole tahtmist ka. «Mul hakkas nina kipitama ja järgmisel päeval jooksis ninast natuke verd,» põhjendas ta.

Mari (16) on proovinud nii põsk– kui ka nuusktubakat. «Snuff on rõve, paneb nutma, aga põsktubakas on talutavam, laksib ka rohkem,» sõnas ta.

Mari teada tarvitatakse snuffi rohkem, tema ei tarvita. «Midagi olin neist kuulnud, aga täpsemalt sain teada vahetult enne, kui sõpradega peol proovima hakkasime, ajend oli puhas huvi,» selgitas ta. «Pealegi tean, et need pole nii hullu toimega ja kahjulikud, nagu heroiin või narkootikum.»

Getter (18) nuusk– ja põsktubakat ei kasuta ja suurt neist ei tea, kuid on kindel, et need on kahjulikud. «Olen kuulnud, et see on hakanud noorte seas levima rohkem kui tavaline suits,» lisas ta.

Marko (19) meelest on see vastik kraam, suhu tuleb ebameeldiv maitse.

Huuletubakas mürgitab keha suitsust rohkem

Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand sõnas, et suitsetamise keelustamine siseruumides, hoiatavate siltide panek tubakatoodetele ja teadlikkuse kasv sigarettide suitsetamise terviseriskidest on mõjutanud noori kasutama teisi tubakatooteid, mida reklaamitakse tervisele ohutumatena.

2003. aastal Eestis korraldatud rahvusvahelisest uuringust selgus, et 15–16aastastest õpilastest, kes kasutavad tubakat, 16 protsenti ei suitseta sigarette. Neist omakorda kolm protsenti tarvitab huuletubakat.

Lipand selgitas, et Euroopa Liidu riikidest on ainult Rootsis lubatud huuletubakat toota oma tarbeks. Rootsis võib toodet osta vähemalt 18aastane inimene ja ka Rootsit külastav turist tohib seda enda tarvis kaasa osta.

Samuti võib saata tubakat postiga üle riigipiiri. «Viimasel ajal ongi suurenenud Eestisse tulevate huuletubaka postisaadetiste hulk, mida võidakse müüa ärilisel eesmärgil,» lausus Lipand.

Lipand selgitas, et arvestades seda, et huuletubaka tarvitajad saavad suurema nikotiiniannuse kui suitsetajad, sest see on suus kauem kui sigaret, on sõltuvusse langemise oht kindlasti suurem. «Huuletubaka tarvitamine ei saasta õhku, seega ei ohusta teiste inimeste tervist, kuid on ka ainus huuletubaka hea omadus,» märkis ta

Nuusktubakas

• Nuusktubakas ehk snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas ninna tõmbamiseks.

• Eestis on lubatud nuusktubakat omada ja tarvitada. (NB! Siiski keelatud alaealistele)

• Eestlane võib välismaalt sisse tuua tubakat ainult oma tarbeks, samuti seda postitsi välismaalt saada.

• Üks suurem levitamiskoht on internet.

• Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust, suur annus nikotiini võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, surma.

• Snuff on üldtermin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli populaarne peamiselt 18. sajandil.

• Nuusktubaka ninna tõmbamine kahjustab nina limaskesti.

• Nuusktubakas sisaldab 28 vähki tekitavat ainet.

• Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud ostja teadmata muidu kahjulikke või isegi narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust.

• Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini.

• Populaarsed on roosi– ja vanillisnuff.

Huuletubakas

• Huuletubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, kõige levinum viis on panna snus suhu ülemise huule alla ja hoida mõnest minutist kuni mõne tunnini.

• Snusi tarbijad saavad suurema nikotiiniannuse kui suitsetajad, sest snusit hoitakse suus kauem kui sigaretti.

• Snusi nikotiinisisaldus on suurem kui sigarettidel ja see võib põhjustada suuõõne vähki. Ka tekitab snus suuremat sõltuvust kui suitsetamine, sest nikotiini tase organismis on ühtlasem.

• Snusit on kaht sorti: padi ja muda.

• Peakomponendid snusi valmistamisel on tubakas, vesi, sool ja naatriumkarbonaat.

• Rootsis kasutatakse snusit 800 grammi aastas inimese kohta.

• Nuusktubakas on populaarsem nooremate õpilaste ja huuletubakas gümnasistide seas.

• Nuusk–- ja põsktubakas tekitab kergemini sõltuvust tüdrukutel.

Allikas: internet

Autor: Kristjan Pillak/ Allikas Eesti Ekspress

wikipedia.org Granit portion snus

Skandinaaviamaadest Eestisse levinud jahvatatud niiskest tubakast on spordiringkondade tubli hitt. Selle vähe tuntud pahe olemust ja kasutajaskonda vaatleb Kristjan Pillak.

Rootsist pärinev mokatubakas ehk snus on Eesti üldsusele enamasti tundmatu vahend suitsetamise asendamiseks. Tegu on sisuliselt jahvatud tubakaga, millele on lisatud vett, soola, naatriumkarbonaati, aroomiaineid. Niiske snus sisaldab ca. 50% vett. Traditsiooniliselt asetatakse Tarvitamisel sobiv kogus niisket massi ülahuule alla ja hoitakse seda seal mõnest minutist kuni mõne tunnini, olenevalt kasutaja harjumusest.

Mitmed suured meediagigandid nagu New York Times ja BBC on snusi tutvustanud kui vahendit suitsetamisest vabanemiseks. Mis muidugi viib hiljem probleemini, kuidas vabaneda snusi sõltuvusest.

Snusi propageerijad toovad oma kodulehtedel välja järgmise teabe.
Väidetavalt on Rootsis toimunud uuring näidanud, et snusi tarbijad on keskmisest kõrgema hariduse ja sissetulekuga kodanikud võrreldes tavasuitsejatega. Lisaks on Rootsis kopsuhaigustesse suremise näitaja üks Euroopa Liidu madalamaid.
Paljud radikaalsemad sõnavõtud on välja käinud arve, et snusi tarbimine on 100-1000 korda ohutum kui tavaline suitsetamine. Sääraseid numbreid on muidugi hiljem arstite poolt umber lükatud, tõdedes samas, et suitsetamine on ohtlikum kui mokatubaka tarbimine.

1985. aastal leidis World Health Organization (WHO), et tänu suuremale nikotiinisisaldusele kui sigaretid võib ta põhjustada suuõõne vähkkasvajat. Tulemuseks alates aastast 1992 mokatubaka müügikeeld Euroopa Liidu piires.

Täna on snusi ametlikult lubatud müüa Rootsis, Norras ja Taanis. Kuid lisaks on ta levinud ka Venemaale, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Põhja-Ameerikasse. Müügipiirkondadeks on ka tax-free tsoonid nagu Rootsi ja Eesti vahel seilavad reisilaevad.

Snusi ajalugu ise ulatub sajandite taha. Esmased teated snusi kohta Rootsi aladel pärinevad 17. sajandist. 18. sajandil kasutasid snusi vaid Rootsi kõrgem klass ja sealt arenes välja ka Rootsi snusi kasutamise traditsioon. 19. sajandi alguseks oli snusist saanud nn. vaese mehe luksusasi. Euroopas kõrgklassi hulgas langes snuffi ja snusi kasutamine moest peale Napoleoni langust. Napoleon olevat nimelt olnud tuntud snuffi tarvitaja, kelle võimu perioodil suurenes snuffi ja snusi tarbimise populaarsus märgatavalt. Peale tema langust loeti seda mitte-moekaks ja isegi vahel poliitiliselt ohtlikuks.
20. sajandil seostati snusi juba aina rohkem töölisklassi harjumusega. Tänapäeval on Rootsis snusi tarbimise traditsioon jälle tõusuteel. Suure tõuke selleks on andnud järjest karmimaks muutuvad suitsetamise regulatsioonid avalikes kohtades.

Rootsis loetakse täna umbkaudseks snusi tarbimise koguseks keskmiselt 800g inimese kohta aastas. Kui vaadata, kuidas klassikaline snus on pakendatud ehk löss (puru mille pakend on 50g) ja portsjon (padjakestesse pakitud, pakend 24g), teeb see ühe inimese kohta Rootsis tarbitavaks koguseks 16 kuni 33 karpi snusi aastas.

Snusi tarvitamisel on tänaseni säilinud traditsiooniline meetod ehk puru kasutamine. Mainitud meetodit tuntakse hillbilly nime all. Näppude vahel rullitakse niiskest purust paraja suurusega kuul, mis asetatakse ülahuule alla. Antud meetodi kasutamiseks on tootjad välja arendanud ka spetsiaalsed abivahendid puru asetamiseks ülahuule alla. Eestlaste seas on levinud omavalmistatud “kahurid” – väikesed süstlad, millel on ots ära lõigatud. Paljud traditsioonide jälgijad nimetavad abivahendite kasutamist aga snusi narrimiseks.
Moodsam ja tänapäevasem on noorte/ kontoriinimeste seas levinud patjade kasutamine, mis asetatakse samuti ülahuule alla, kuid on tunduvalt puhtam. Spetsiaalsed väiksemõõdulised padjad on väljatöötatud ka naisterahvaste tarvis, kes moodu stavad snusi tarbijatest ca. 10%.

Olukord Eestis
Eestis hakkas snus levima peale taasiseseisvumist, kui elavnes kontakt Eesti ja Rootsi vahel. Pikka aega oli snusi võimalik osta ka Soome sõitvatelt laevadelt, kuid tänaseks on seal müük lõpetatud.

Peamised tarbijad Eestis on tavakodanikud, kes said oma Rootsi tuttavate kaudu esmased kontaktid snusiga. Kiirelt levis snus ka spordiringkondades tänu oma tunduvalt vähem tervist laastavale toimele kui seda on suitsetamine. Näiteks enamik Skandinaavia suusakoondiseid pidid antud tubakatoodet tarbima.
Tänu oma ohutumale mõjule hakkas snus ka noorte seas levima. Kuid sellist populaarust nagu vesipiip või isegi snuff, pole ta võitnud tänu halvale kättesaadavusele.

Eesti meediast on läbikäinud uudiseid, kuidas koolis on alaealised nende toodetega vahele jäänud ja kuidas meie suusakoondise tipud loobusid snusi tarbimisest.
Samas sportlikes ringkondades on snus kui suitsetamise aseaine populaarne tänaseni.
Kuidas snus levib Eestis

Eestis pole seda toodet tohtinud kunagi müüa – eriti veel täna, kui kuulume Euroopa Liitu. Samas on snus Eestis viimastel kümnenditel liikunud käest kätte. Tarvitajad on Rootsist või laevadelt alati varud kaasa ostnud. Mitmetes ringkondades on see Rootsi külastajate seas nn. “kohustuslikuks ostuks.”

Kuna tollieeskirjad EL-i liikmesriikides liikuvale reisijale ei anna teavet snusi sissevoe kohta Eestisse, tegin vastava päringu Maksu- ja Tolliametile.

Vastus küsimuse, kuidas on reguleeritud snusi sissevedu Eestisse:

“Huuletubakas (Rootsi niisutatud pulbertubakas – snus) on suitsuvaba tubakatoode, mille käitlemine on Eestis keelatud vastavalt Tubakaseaduse § l 24, mis sätestab, et närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote käitlemine on keelatud. Käitlemiseks loetakse tubakatoote valmistamist, töötlemist, pakendamist; tubakatootega kauplemist ja tubakatoote hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses. Füüsilised isikud võivad reisijana seda Eestisse kaasa tuua omatarbeks ja mittekaubanduslikus koguses, sellisel juhul ei ole tegemist käitlemisega. Kindlat piiri omatarbe ja kaubandusliku koguse vahel ei ole sätestatud, kuid üldiselt võib öelda, et suuremad kogused kui 1 kg toovad huuletubaka puhul kaasa tollikontrolli suurema tähelepanu.”

Seega võib Rootsit Eestisse saabuja maale tuua nt. 20 karbi lös snusi või 40 karpi portion snusi. Keskmisel snusi tarbijal jätkub sellisest kogusest mitmeks kuuks, kuna snusi kogus, mis kulub, on tavaliselt väiksem kui sama ajaga kuluv tarbitav sigarettide kogus.

Mida arvavad kasutajad
Küsisin kahelt snusiga kokkupuutunud noorelt mehelt nende mõtteid antud tubakast.

Millal sa esimest korda snusist kuulsid?
Valter: 1999. aastal nägin teisi treeninglaagris kasutamas ja siis mulle räägiti sellest.
Remo: Esimest korda kuulsin snusist umbes 2001 aastal, kui ma olin 15-16, seda muidugi Spordikooli treeninglaagris.

Millal sa esimest korda snusi tarbisid?
Valter: 2001. aastal põhikooli lõpetades, eksamiteks oli hea õppida, kui padi oli all.
Remo: Seal samas Spordikooli laagris. Proovisime siis muda (lös snus ehk puru – autor), mis jättis suhteliselt halva mälestuse, kuna neelasin alla natukene ja see tegi südame pahaks.

Kui tihti sa snusi tarbid?
Valter: Snusi tarbin igapäevaselt. Kuigi viimased aastad on läinud see järjest ku lukamaks ja Euroopa Liidu piirangute tõttu raskemini hangitavaks
Remo: Tarbin siis, kui kellelgi on. Ise endale ostnud ei ole, kui välja arvata üks 2004 aastal toimunud Rootsi reis, kus lasus lausa kohustus osta, kuna seda oli lihtsalt igal pool. Kuid üldiselt võibolla aasta peale tuleb kuskil 12 tarbimiskorda.

Mida sa tead snusist?
Valter: Aastate jooksul olen selle kohta palju lugenud. Kõik kättesaadav teave peaks snusi kohta loetud olema ja seda on olnud palju.
Remo: Snusist ei tea suurt midagi, tean et tegu on tubakatootega,

Mida arvad snusi tarbimisest üldiselt?
Valter: Enda mure kas tarbid! Teisi see ei kahjusta ega häiri ja kahjulikkust pole suudetud täpselt tänaseni tõestada. Millegipärast aga on kõik selle müümise vastu.
Minu nikotiinivajaduse see täidab ja ma ei pea suitsetama.
Remo: Minu meelest on snusi tarbimine positiivsem kui suitsetamine . Lisaks on see saanud osaks juba põhjamaade kultuurist ning kuna Eesti koguaeg tahab Põhjamaade moodi olla, siis tuleks see siia ka müügiks tuua. Muidugi ei tea, kas on tehtud mingeid uuringuid, mis mõju snus tervisele osutab ja kas üldse osutab. Seda tahaks teada, kuna siis oskaks paremini seisukohta võtta, kas tasub seda kasutada rohkem või ei.

autor: Mari Kamps / allikas: postimees.ee / Foto: Peeter Langovits

Ahvenamaa laevanduskontserni Eckerö Line peadirektori Björn Blomqvisti sõnul võib nuusktubaka müügikeeld tuua kaasa M/S Eckerö viimise Rootsi lipu alla.

Euroopa Komisjon otsustas teisipäeval karistada Ahvenamaad enam kui kahe miljoni euro ehk üle 31 miljoni krooni suuruse rahatrahviga, kuna pole järgitud nuusktubaka müügikeeldu, vahendas STT.

ELis on nuusktubaka müük lubatud vaid Rootsis.

Ahvenamaa omavalitsus teatas pärast komisjoni otsust, et keelab müügi ära.

Blomqvisti väitel on nuusktubakas kontsernile tähtis müügiartikkel. Ahvenamaa ja Rootsi liinil (Eckerö-Grisslehamn) müüakse seda aastas umbes poole miljonit eurot eest.

Ahvenamaa laevafirmade liidu tegevjuht Hans Ahlström paneb imeks, miks Euroopa Komisjon ei sekkunud nuusktubaka müüki Tallinki laevadel. «Miks Eesti sai erikohtlemise osaliseks,» küsib Ahlström.

autor: Aivar Õepa / allikas: postimee.ee
Kaks Haparanta linnast pärit meest on Rootsis kohtu all närimistubaka Soome smugeldamise eest.
Esimest korda Rootsi ajaloos on närimistubaka salakaubitsejad teel kohtusse, vahendab Yle Rootsi TV uudiseid.
Kaht Soome ärimeest kahtlustatakse Euroopa Liidu maadest vaid Rootsis legaalse närimistubaka smugeldamises Soome. Kokku tõid mehed Soome kolme miljoni euro eest närimistubakat ja levitasid seda üsna avalikult — näiteks võis nende toodud mõnuainet osta kõrvalistes bensiinijaamadest suisa letilt.
Neljapäeval otsiti meeste kontorid ja korterid läbi ning konfiskeeriti nende raamatupidamine. Mõlemad süüalused lasti küll esialgu vabadusse. Rootsi tolli teatel võib juhtum olla palju suuremahulisem kui algselt arvati.
Soome ajalehe Keskipohjanmaa teatel pole ent närimistubaka internetikaubandust siiamaani kontrolli alla saadud. Närimistubaka müük internetis on vastuolus Euroopa Liidu tubakadirektiiviga. Sellist äri sallides rikub Rootsi lepingut, mis riigi EL-iga liitudes närimistubaka osas sõlmiti.

autor: Madis Toomsalu / allikas: lhv.ee

Suitsuvabadest (smokeless) tubakatoodetest kirjutamine on loogiline jätk tubakatööstuse üldisele ülevaatele ning tööstuses tegutsevate suurte ja väiksemate ettevõtete tutvustamisele. Paljust siin rääkida pole, sest USAs on ainult üks suur alale pühendunud tootja, ülejäänud pakuvad smokeless tooteid sigarettide kõrvalt.

Suitsuvabadel tubakatoodetel on lõputult nimesid, kuid tegelikult jagunevad tooted põhiliselt snufi ja närimistubaka vahel. Snuff pannakse alumise huule vahele ning selle tarbimine nõuab sülitamist. Euroopa kuiva snuffi võib ka ninna tõmmata, sest see ei ole oma Ameerika alternatiiviga võrreldes nii kange. Kuid sellisel juhul ei tohiks neelatada, sest pulber peab jääma ninakoopasse. Siiski ei ole nina kaudu manustamine eriti populaarne.
Närimistubakat müüakse väikeste tubakalehtede või puru kujul, mis paigutatakse keele alla põsekoopasse ning seegi ajab sülitama. Jääb ainult loota, et need tooted Eestis kunagi populaarseks ei saa, sest Põhja-Ameerikas levinud süljekaste Tammsaare pargis küll näha ei tahaks.
Euroopas on rohkem levinud snuffi üks vormidest – snus. Arvan, et nii mõnigi mittesuitsetaja on snusi proovinud ja eriti populaarne oli ta nende hulgas, kes 10 aastat tagasi mingil põhjusel laevaga Rootsis pidid käima. Snus paigutatakse ülahuule vahele, see lubab väikese teepakikese kujulisel tootel püsida kuivemana ning seetõttu ei eritu suus nii palju sülge. Snusi võib lugeda juba üsna viisakaks tooteks, sisuliselt jääb ta kuivaks, ei nõua sülitamist ning ka tervisele on kaugelt ohutum, kui USA variandid, sigarettidest rääkimata (ligi 90% ohutum). Lisaks ei aja snusist kirjutamine südant pahaks… Snusi Euroopa tootjatest võib ära märkida eelmises osas viidatud Swedish Matchi.
UST Inc.
USAs valmistab smokeless-tooteid 8,5 miljardi dollarilise turuväärtusega UST Inc (NYSE: UST). Ettevõtte näol on tegemist ainukese puhtalt suitsuvabadele tubakatoodetele pühendunud tegijaga. Enne toodeti ka sigareid, kuid see osakond müüdi 2004. aastal Swedish Matchile. UST on emaettevõte, kelle alla kuuluvad U. S Smokeless Tobacco Company ning veine ja vahuveine müüv Ste. Michelle Wine Estates. Ei tea, mis sellises kummalises kombinatsioonis nähakse – (vahu)vein ja sülitama ajav närimistubakas sobivad sama hästi kokku kui siga ja kägu. Siiski ei ole tegu kahjumliku äriga, veini müük kasvab ning moodustab ettevõtte kogumüügist 19%. Ehkki veini müügi all kinni oleva rahaga võiks edendada oma põhitoodete müüki. Liiatigi tingimustes, kus konkurents turul pidevalt kasvab.
UST toodab põhiliselt moist tobacco tooteid, populaarsemad margid on Copenhagen, Skoal, Red Seal ja Husky. “Kuivadest” toodetest võib esile tõsta Brutoni ja Red Seali kuiva variatsiooni.
USTi ei tohiks segamini ajada erakapitalil põhineva American Smokeless Tobacco Company-ga. Viimane lasi hiljuti turule palju tähelepanu pälvinud odavamate toodete segmenti kuuluva Bobcati, mis on osutunud suhteliselt populaarseks. Bobcati kvaliteeti peetakse heaks, samal ajal hind jääb alla 1$ purgi eest. Selline hinnasurve paneb ka suurtootjaid ennast liigutama ja nii Reynoldsi valmistatavat Grizzlyt kui USTi pakutavat Huskyt on mõnedes osariikides hakatud müüma allahindlusega. Teguviis on paratamatu, sest Reynoldsi Grizzly maksis enne ligi kaks korda rohkem. Bobactile ennustatakse kuni 5% turuosa, lisaks on American Smokeless Tobacco Company välja laskmas järgmisi tooteid, mis kindlasti USTi tooteportfellile survet avaldavad.
Konkurentsi tihenemist oodatakse ka tulevikus, lisaks Reynoldsi sisenemisele turule ja väiksemate tootjate müügile on oma toodetega välja tulnud ka Altria. Turule tuuakse sülitamist mitte vajav Marlboro Snus. Hetkel on käimas prooviturundus, kuid tõenäoliselt tänu Marlboro kaubamärgile on toode hästi vastu võetud.
Mitmed analüüsimajad on välja tulnud vastupidiste arvamustega USTi kohta. UBS arvas peale Marlboro Snusi teatavaks tegemist, et see on USTile ainult kasulik, kuna suurendab inimeste teadlikkust suitsuvabadest tubakatoodetest. Usutavam aga on väide, et inimesed on nendest toodetest küll teadlikud, kuid ei ole harjunud neid kasutama. Kui tubakavaba segment üldse massidesse jõuab, siis kindlasti mitte moist tobacco tõttu, vaid just tänu snusile. Loogilisem tundub Citigroupi arvamus, et Marlboro Snus on USTi toodetest erinevalt positsioneeritud ja pigem võtab ettevõttelt kliente vähemaks.