Üks suurimaid rahvatervisega seotud kampaaniaid Euroopas on suitsetamisevastane HELP-kampaania, mis tänaseks on kestnud juba neli aastat. Kas Eesti inimene on aru saanud, et tubakas on tappev igas vormis ja maskeeringus?
„On rõõm tõdeda, et suitsetamine Eestis on vähenemas, kuigi aeglaselt,“ rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur teisipäeval toimunud Euroopa Komisjoni algatatud suitsetamisvastase kampaania „HELP – Elagem tubakata“ pressikonverentsil. „Kuigi meie meeste eluiga on pikenenud 1,5 ja naistel aasta võrra, tuleb see paraku pigem õnnetussurmade vähenemise tõttu. Seega on meil suitsetamise vähendamise osas veel palju ära teha!“
Eesti probleem on noorte suitsetamine
„Vähenenud on küll noorte suitsutarbimine ja kuigi oleme selles vallas Euroopa keskmised, on valupunktiks 13-aastaste ja nooremate igapäevasuitsetajate arv,“ lisas minister. „Ja vaatamata sellele, et meil on tugev tubakatarbimise regulatsioon, leiutavad huvigrupid välja aina uusi ideid ning moodsaid meelemürke ja mõnuaineid, mis Eesti noorte tähelepanu võidavad.“
Pevkur toonitas, et ainult seadusandlikkuse muutmisest pole kasu, kuna keelatud asjad ei tähenda, et neid ei tarbitaks. „Ainuüksi keeldudest ei piisa – on keelatud kiirust ületada ja alkoholijoobes rooli istuda, ent ikka tehakse seda! Samamoodi on kanepisuitsetamisega, et kuigi on selle omamine ja tarbimine Eestis keelatud ning kriminaalkorras karistatav, on kanep siiski noorte seas väga levinud. Inimeste teadlikkus ja arusaamade muutmine on see, mis aitab ühiskonda muuta paremaks! Meil on vaja eeskujusid ning teavitust meile endile, noortele ja kogu ühiskonnale, et suitsetamine kahjustab tervist ja vähendab eluiga. Peame võitlema nii suitsetamise kui ka sellele leiutatud alternatiivsete lahendustega.“
Suitsetamine on sõltuvushaigus
Tubakaekspert Andrus Lipandi sõnul ei tea paljud eestimaalased, et suitsetamine on tegelikult diagnoos ja klassifitseeritud sõltuvushaigusena.
Ta nendib, et Eesti ühiskonnas on tõesti hakanud vähenema suitsetamine, mis on WHO eesmärgiks olnud juba aastaid. Juba 1995. aastaks tahtis WHO jõuda tulemuseni, et igapäevasuitsejaid oleks täiskasvanute seas maksimaalselt viiendik. Aastal 2009 pole aga Euroopas ühtegi riiki, kus täiskasvanud elanikest vaid 20% iga päev suitsetaksid, välja arvatud Rootsi, kus on levinud huuletubakas (snus), mida on lubatud toota Euroopa Liidus vaid Rootsis omaks tarbeks.
Maailmas madalaimal igapäevasuitsetajate tasemel on hetkel Kanada, kes pingutab palju suitsetamise kahjulikkuse teadlikkuse tõstmisel, pannes suitsupakkidele terviseohu pildid ning müügikohtadesse suured sildid, et nikotiin tekitab sõltuvust. Kanadas on suitsejate arv vähenenud viimase 10 aasta jooksul ühtlaselt ning jõudnud tänaseks 13 protsendini, samas kui Eestis on igapäevasuitsejate arv umbes 26 protsenti.
Suitsetajad on enamasti madalama haridusega
„Meil on veel pikk tee ees,“ ütles Lipand. Ülemaailmselt on rohkem suitsetajaid töötute ning madalama haridusega inimeste seas ning Eestiski on tõusnud töötute igapäevasuitsejate arv 2004. aasta 33 protsendilt 52 protsendini. Samas on oluliselt langenud suitsetajate number 15-16-aastaste seas ja seda tänu teavituskampaaniatele, ohukirjadele sigaretpakkidel ning hinnatõusudele.
„Kahjuks on rasedate suitsetamisel Eestis selge tõusutrend ning olen suisa kuulnud, et mõned
ämmaemandad on soovitanud jätkata rasedatel suitsetamist!“ kõneles Lipand. „Tegelikult läbib tubakamürk platsenta ja jõuab looteni ning kui imestatakse, mis suitsetajate lapsed on närvilisemad ja haigemad, siis on süüdi selles paraku nikotiininälg. Oleme kõik sündinud mittesuitsetajana ja peame tegema kõik selleks, et hoida noort põlvkonda suitsemise kahjulikkuse eest. Suitsetamine siiski tapab ning näiteks igast kümnest kopsuvähijuhtumist üheksa puhul on tegemist suitsetajaga. 50% regulaarsetest suitsetajatest kaotab elu 10 aastat varem kui ta seda mittesuitsetajana oleks teinud.“
Nii on 30% vähki surnud inimestest (ja 90% kopsuvähki surnud inimestest) haigestunud tubaka tarvitamisest, samuti saame 40% südame-veresoonkonnahaigustesse ning 85% kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (nn KOK-tõbi) surnute puhul süüdistada tubakat.
Vesipiip pole süütu seltskonnamäng
Väga tihti peetakse Lipandi sõnul näiteks vesipiipu süütuks seltskonnategevuseks, sest seda ka reklaamitakse kui suhteliselt süütut toodet. „Jah, vesipiibuanumasse pandud vesi ära hoiab ära nikotiini jõudmise organismi, kuid samas tõmbame seansil endale sisse kohutava koguse söest tekkivat vingugaasi. Ja kui vee asemel kasutada näiteks veini või vesipiibutubaka asemel kanepit, siis mis kahjutust tegevusest me räägime?“
Vesipiibuseansil tõmmatakse sisse palju suurem suitsukogus kui tavasigareti suitsetamisel. Kui sigaretisuitsetaja tõmbab 5-7 minuti jooksul 8-12 mahvi ja hingab sisse 0,5-0,6 liitrit suitsu, siis piibutaja teeb 50-200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15-1 liitrit suitsu. Seega võib piibutaja ühel seansil hingata mahuliselt rohkem kui 100 sigareti suitsu.
Lisaks näitavad uuringud, et aktiivsed vesipiibutajad kipuvad minema hiljem üle sigarettidele, et kiiremini ja lihtsamalt sama kaif saada.
E-sigarett ei aita suitsust loobuda
Eestis on palju liikumas huule- ehk mokatubakat ehk snus’i, mida tuuakse sisse Rootsist, Venemaalt või Ameerikast. Kuigi Eestis pole keelatud huuletubaka kasutamine (küll aga müük), on maksu- ja tolliamet mures eraisikult eraisikule saadetava huuletubaka kaubanduse üle. „Rootsi teeb küll suuri ponnistusi, et Euroopa Komisjon lubaks huuletubakat liidumaades laiemalt toota, sest nende sõnul on sel sigarettide eest suur eelis – huuletubakas pole ohtlik kõrvalseisjatele,“ ütles Lipand.
Kõige uuemaks mänguasjaks Eestis võib pidada elektrisigaretti, mille reklaam ütleb, et see ei sisalda tõrva, suitsu, vingugaasi ega nikotiini. „Samas on tootja öelnud, et e-sigarett pole mõeldud
suitsetamisest loobumiseks ning neid müüakse kapslitega, mis ei sisalda nikotiini. Tegelikkuses on see aga heaks ahvatluseks suitsetamise alustamisel noortele, kuna samamoodi nagu liigub huuletubakas, liiguvad ka e-sigareti jaoks loodud nikotiinikapslid levivad. Nende puhul saab valida ise doosi ning suitsetada seal, kus meeldib, kuna e-sigarett pole kusagil keelatud.“
Väliselt sarnased tavalistele sigarettidele on ka herbaalsigaretid, mis ei sisalda tubakat ega nikotiini, kuid eraldavad samas tavasigaretist hulgaliselt rohkem tõrva ja vingugaasi. Samas kuuluvad herbaalsigaretid Lipandi sõnul loodustoodete alla. „Me ei taha olla põlevas metsas, aga miks paneme sellise asja endale suhu?“
Tubakas tapab Euroopas aastas 680 000 inimest
Euroopa Komisjoni Esinduse Eestis juht Toivo Klaar sõnas, et võitlus tubaka vastu on jätkuvalt Euroopa Komisjoni üks prioriteete. „2005. aastal alguse saanud kampaania käigus soovime pakkuda 150 miljonile inimesele tuge suitsetamisest loobumiseks. Kahjuks on suitsetajate arv tõesti väga kõrge ning igal aastal sured Euroopas üle 600 000 inimese tubaka tõttu ning 80 000 täiskasvanu surma põhjustab passiivne suitsetamine.“
HELP-kampaania esindaja Eestis Maris Lindmäe sõnul näeb kampaania ühe hea altrnatiivina suitsetamise asemele viljeleda sportlikke eluviise ning koostöös Tartu rulluisumaratoniga pakuti 500 noorele esmakordselt võimalust tasuta tulla starti. Paljudele elu esimene massispordiüritus!
Lindmäe lisab, et tubaka vastu võitlemine on väljakutse, mille võivad võtta vastu kõik Euroopa kodanikud – nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad. „Meie eesmärk on teavitada suitsetamise ohtudest, veenda suitsetamisest hoidumisele või loobumisele ja hoiatada passiivse suitsetamise eest. Samuti edastada noortele sõnumeid, et suitsetamine on absurdne tegevus ning mitte meie ei õpeta, kuidas hoiduda või loobuda suitsust, vaid nad ise saavad jagada teistega oma nippe.“
Üleeuroopalise suitsetamisvastase kampaania „HELP – Elagem tubakata“ algatas Euroopa Liidu tervishoiuvolinik Markos Kyprianou 1. märtsil 2005. aastal, 2009. aastal algas jätkukampaania HELP 2.0. Kampaania partnerid Eestis on Eesti Tubaka ja Alkoholi Tarvitamisega Seotud Kahjude Vähendamise Koda ja sotsiaalministeerium. Teavitustöö olulise osana viiakse erinevatel avalikel üritustel läbi tasuta vingugaasi ehk CO-taseme mõõtmisi, mille käigus oli huvilistel võimalik saada infot oma kopsude puhtuse kohta. 2009. aastal käis kampaania raames CO-taset oma kopsudes mõõtmas 5202 eestlast, alates 2006. aastast kokku koguni 17 000 eestlast.
Autor: Gerli Ramler

	Mokatubaka padjakesi müüakse plastkarbis. Ühes padjakeses on portsjon üheks tarbimiskorraks. Foto: Postimees/Scanpix

autorid: Sven Anderson, Marje Laugen

Mokatubakas ehk snus on viimastel aastatel Eesti tarbijate seas jõudsalt levinud. Tundmatu aine on külvanud lapsevanemates paanikat, et nende snusi kasutav laps on narkomaan. Väidetavalt on mokatubaka kasutamine eriti levinud sportlaste seas.

Põhjamaades on snusi kasutamine väga levinud. Eestis on kasutajate ringkond olnud suhteliselt piiratud, üheks põhjuseks asjaolu, et ainet ei tohi siin müüa.

Kuigi tegemist ei ole narkootikumiga, kehtivad noortele mokatubaka tarvitamisel tavalise tubakaga sarnased piirangud. Paraku on noorsportlaste seas levinud müüt, et huuletubakas aitab pärast treeningut lihaseid lõdvestada.

Levinud ka Valgamaa kooliõpilaste hulgas

Lõuna politseiprefektuuri korrakaitse- ja preventsioonitalituse juhtivkonstaabli Linda Oksa sõnul oli huuletubakas neli aastat tagasi levinud Otepää gümnaasiumis, kuhu selle tõid sisse just sportlased. Ka eelmisel aastal oli Oksa sõnul seal kandis – Pühajärvel võimalik leida tühje huuletubaka pakendeid.

Samuti on aine tema väitel levinud Valga linna koolide õpilaste hulgas.

Valga gümnaasiumi direktor Raimond Luts ei tea, et huuletubakat koolis kasutataks. «Pöörame tähelepanu tuntud pahedele – suitsetamisele ja alkoholi tarbimisele,» ütles ta. «Huuletubaka tarbimisega me kokku ei ole puutunud.»

Otepää gümnaasiumi direktor Aivo Meema sama väita ei saa. Tema sõnul on tarbimise jälgi koolis näha hooti. «Kui keegi tuleb huuletubakat müüvatest riikidest, siis tuuakse teistele ka,» rääkis Meema. «Peab ütlema, et tihti toovad seda sportlased, kes käivad võistlemas välisriikides.»

Koolijuhi sõnul on snusi tarbimise jälgi näha, kui kasutatud aine kuhugi välja on sülitatud. Alati ei taba tarvitajad Meema väitel ka prügikasti, sedasi jäägid pedagoogilise personali silme alla satuvadki. «Sellel ainel ei ole lõhna, erinevalt sigaretist, nii et alati ei märka tarvitajat. Iseloomulik muhk huule all annab aimu, et midagi tarbitakse.»

Direktori sõnul oli Otepääl 2006. aastal ka tõsisem juhtum, kui õpilased organiseerisid suisa snusi müügivõrgu. «Olid nn maaletoojad ja diilerid, kes koolis snusi müüsid,» tunnistas Meema. «Asja ilmsikstulekul võtsime teemat väga tõsiselt. Kõik asjaga seotud õpilased said käskkirjad, müüjatest teatasime politseile.»

Huuletubaka tarbimise toetajad on välja käinud mõtte, et snus on kordades ohutum kui tavaline suitsetamine. Arstid ei ole seda väidet kinnitanud, kuid on möönnud, et suitsetamine on ohtlikum kui mokatubaka tarbimine. Snusi tarbimist on iseloomustatud ka kui suitsust loobumise võimalust. Paraku on ainest endast hiljem pea sama raske lahti saada.

1985. aastal leidis World Health Organization (WHO), et tänu sigarettidest suuremale nikotiinisisaldusele võib huuletubakas põhjustada suuõõne vähkkasvajat. Seetõttu kehtestati 1992. aastal mokatubaka müügikeeld Euroopa Liidu piires. Täna on snusi ametlikult lubatud müüa Rootsis, Norras ja Taanis.

Lisaks Euroopale on ta levinud ka Venemaale, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja Põhja-Ameerikasse. Müügipiirkondadeks on ka tax-free tsoonid nagu Rootsi ja Eesti vahel seilavad reisilaevad.

Snusi ajalugu ise ulatub sajandite taha. Esmased teated selle tarvitamise kohta Rootsi aladel pärinevad 17. sajandist. 18. sajandil kasutas snusi vaid Rootsi kõrgklass. Nende kaudu arenes välja ka selle kasutamise traditsioon riigis. 19. sajandi alguseks oli snusist saanud seal nn vaese mehe luksusasi.

Tarvitamisel on tänaseni säilinud traditsiooniline meetod ehk puru kasutamine. Näppude vahel rullitakse paraja suurusega kuul, mis asetatakse ülahuule alla. Noorte seas on levinud patjade kasutamine, mis asetatakse samuti sinna. Spetsiaalsed väiksemõõdulised padjad on välja töötatud ka naiste tarvis.

Eestis pole ainet kunagi tohtinud müüa

Eestis hakkas snus levima pärast taasiseseisvumist, kui elavnes kontakt Eesti ja Rootsi vahel. Pikka aega oli ainet võimalik osta ka Soome sõitvatelt laevadelt, kuid tänaseks on seal müük lõpetatud.

Spordiringkondades levib mokatubakas tänu oma väidetavalt vähem tervist laastavale toimele kui seda on suitsetamine. Näiteks on paljud Skandinaavia suusakoondislased antud tubakatoodet suure tõenäosusega tarbinud.

Eestis pole ainet tohtinud kunagi müüa – eriti veel täna, kui kuulume Euroopa Liitu. Snus on Eestis viimastel kümnenditel liikunud käest kätte. Mitmetes ringkondades on see Rootsis käijate seas pea kohustuslikuks ostuks.

Seadus lubab füüsilistel isikutel reisijana huuletubakat Eestisse kaasa tuua oma tarbeks ja mittekaubanduslikus koguses. Sellisel juhul ei ole tegemist käitlemisega. Kindlat piiri omatarbe ja kaubandusliku koguse vahel ei ole aga sätestatud.

————————————————

Mokatubakas ehk snus

Rootsist pärinev mokatubakas ehk snus on Eesti üldsusele enamasti tundmatu vahend suitsetamise asendamiseks. Tegu on sisuliselt jahvatud tubakaga, millele on lisatud vett, soola, naatriumkarbonaati ning aroomiaineid. Niiske snus sisaldab umbes 50% vett. Traditsiooniliselt asetatakse tarvitamisel sobiv kogus niisket massi ülahuule alla ja hoitakse seda seal mõnest minutist kuni mõne tunnini – olenevalt kasutaja harjumusest.

Alaealisi puudutavad tubakaseaduse paragrahvid

§ 44. Alaealise kallutamine tubakatoote tarvitamisele

Täisealise isiku poolt alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muu teoga mõjutamise eest alustama või suurendama tubakatoote tarvitamist või tubakatoote tarvitamisest mitte loobuma karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 45. Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumine

(1) Tubakatoote käitlemisel vanusepiirangu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 46. Tubakatoote ostmine, pakkumine või üleandmine alaealisele

Täisealise isiku poolt tubakatoote alaealisele ostmise, pakkumise või üleandmise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 44 või 45 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 47. Tubakatoote tarvitamine alaealise poolt

Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 48. Tubakatoote omandamine ja omamine alaealise poolt

Alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 28. Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks

(1) Alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet.

(2) Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata.

(3) Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda.

(4) Alaealisele ei tohi müügiks pakkuda ega müüa tooteid, mille kuju sarnaneb tubakatoote omaga.

(5) Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote käitlemisega.

 Noored ei hinda huule– ja nuusktubaka kasutust kõige meeldivamaks kogemuseks punaste silmade, vastiku maitse ja kipitava nina tõttu, kuid sellegipoolest kogub tubakas populaarsust.

Laura (14) tarbib snuffi ehk nuusktubakat mõne korra nädalas. «Panen umbes pool teelusikatäit puru käe peale ja tõmban kõrre abil ninna,» selgitas ta.

Laura sõnas, et tekib naljaks tunne, hüppad ringi ja oled hästi julge. «Päris tihti lähevad silmad äärest punaseks ja jooma ajab,» selgitas ta. «Juuakse limonaadi või Starterit (energiajooki).» 

Pärast kasutust jooksis ninast verd

Laura hangib snuffi tuttavate kaudu. «Sõprade sõbrad toovad Prahast või Helsingist,» lisas ta.

Nuusktubakas kogub Laura teada üha suuremat populaarsust, seda just algklassides ja põhikoolis. «Väga kurb on vaadata, kuidas juba neljanda klassi õpilased tarbivad snuffi,» märkis ütles ta. «Arvan, et lastevanemad võiksid võsukestel silma peal hoida.»

Nuusktubakas võib olla tee kanepi või muude narkootikumide juurde. «Paljud minu tuttavad on juba kanepi ära proovinud ja soovitavad mullegi, aga mina keeldun,» ütles Laura.

Paidest pärit Siim (18) on proovinud nuusktubakat. Räägitakse, et see on mõnuaine, kuid Siim seda ei tunnista. «Olin ühel peol, kus tuttavad tarbisid snuffi, ka mul tuli mõttesse proovida – tavaline pruun puru, mida tõmmatakse ninna,» selgitas ta

Siim lisas, et rohkem pole ta nii teinud ja ega ole tahtmist ka. «Mul hakkas nina kipitama ja järgmisel päeval jooksis ninast natuke verd,» põhjendas ta.

Mari (16) on proovinud nii põsk– kui ka nuusktubakat. «Snuff on rõve, paneb nutma, aga põsktubakas on talutavam, laksib ka rohkem,» sõnas ta.

Mari teada tarvitatakse snuffi rohkem, tema ei tarvita. «Midagi olin neist kuulnud, aga täpsemalt sain teada vahetult enne, kui sõpradega peol proovima hakkasime, ajend oli puhas huvi,» selgitas ta. «Pealegi tean, et need pole nii hullu toimega ja kahjulikud, nagu heroiin või narkootikum.»

Getter (18) nuusk– ja põsktubakat ei kasuta ja suurt neist ei tea, kuid on kindel, et need on kahjulikud. «Olen kuulnud, et see on hakanud noorte seas levima rohkem kui tavaline suits,» lisas ta.

Marko (19) meelest on see vastik kraam, suhu tuleb ebameeldiv maitse.

Huuletubakas mürgitab keha suitsust rohkem

Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand sõnas, et suitsetamise keelustamine siseruumides, hoiatavate siltide panek tubakatoodetele ja teadlikkuse kasv sigarettide suitsetamise terviseriskidest on mõjutanud noori kasutama teisi tubakatooteid, mida reklaamitakse tervisele ohutumatena.

2003. aastal Eestis korraldatud rahvusvahelisest uuringust selgus, et 15–16aastastest õpilastest, kes kasutavad tubakat, 16 protsenti ei suitseta sigarette. Neist omakorda kolm protsenti tarvitab huuletubakat.

Lipand selgitas, et Euroopa Liidu riikidest on ainult Rootsis lubatud huuletubakat toota oma tarbeks. Rootsis võib toodet osta vähemalt 18aastane inimene ja ka Rootsit külastav turist tohib seda enda tarvis kaasa osta.

Samuti võib saata tubakat postiga üle riigipiiri. «Viimasel ajal ongi suurenenud Eestisse tulevate huuletubaka postisaadetiste hulk, mida võidakse müüa ärilisel eesmärgil,» lausus Lipand.

Lipand selgitas, et arvestades seda, et huuletubaka tarvitajad saavad suurema nikotiiniannuse kui suitsetajad, sest see on suus kauem kui sigaret, on sõltuvusse langemise oht kindlasti suurem. «Huuletubaka tarvitamine ei saasta õhku, seega ei ohusta teiste inimeste tervist, kuid on ka ainus huuletubaka hea omadus,» märkis ta

Nuusktubakas

• Nuusktubakas ehk snuff on pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas ninna tõmbamiseks.

• Eestis on lubatud nuusktubakat omada ja tarvitada. (NB! Siiski keelatud alaealistele)

• Eestlane võib välismaalt sisse tuua tubakat ainult oma tarbeks, samuti seda postitsi välismaalt saada.

• Üks suurem levitamiskoht on internet.

• Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust, suur annus nikotiini võib põhjustada hingamiskrampe, halvatust, surma.

• Snuff on üldtermin, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale, mis oli populaarne peamiselt 18. sajandil.

• Nuusktubaka ninna tõmbamine kahjustab nina limaskesti.

• Nuusktubakas sisaldab 28 vähki tekitavat ainet.

• Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud ostja teadmata muidu kahjulikke või isegi narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust.

• Nuusktubakaga satub vereringesse lühikese ajaga suur doos nikotiini.

• Populaarsed on roosi– ja vanillisnuff.

Huuletubakas

• Huuletubakas ehk snus on niiske jahvatatud tubakas, kõige levinum viis on panna snus suhu ülemise huule alla ja hoida mõnest minutist kuni mõne tunnini.

• Snusi tarbijad saavad suurema nikotiiniannuse kui suitsetajad, sest snusit hoitakse suus kauem kui sigaretti.

• Snusi nikotiinisisaldus on suurem kui sigarettidel ja see võib põhjustada suuõõne vähki. Ka tekitab snus suuremat sõltuvust kui suitsetamine, sest nikotiini tase organismis on ühtlasem.

• Snusit on kaht sorti: padi ja muda.

• Peakomponendid snusi valmistamisel on tubakas, vesi, sool ja naatriumkarbonaat.

• Rootsis kasutatakse snusit 800 grammi aastas inimese kohta.

• Nuusktubakas on populaarsem nooremate õpilaste ja huuletubakas gümnasistide seas.

• Nuusk–- ja põsktubakas tekitab kergemini sõltuvust tüdrukutel.

Allikas: internet